Info
Otepää ajalugu
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval.
Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani.
Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss. Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast.
Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis 19. sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets, kus pähkleid korjamas käidi. Nii olevatki Nuustaku nimi tekkinud saksakeelsest sõnas Nusstag – pähklipäev.
1862. aasta tegevusloaga saigi aleviku nimeks Nuustaku, mis vahetati ajaloolise Otepää nime vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Linnaõigused andis Otepääle 1. aprillil 1936. aastal Riigivanem Konstantin Päts. Ka siis toimusid suurejoonelised pidustused. Ametiasutused ja koolid ei töötanud, turuplatsil toimus koosolek, kohal olid “filmimeister” ja ajalehemehed.
Otepää elanikud on end läbi aegade tutvustanud hariduslembesena. Esimene rahvakool alustas siin tegevust 1686. aastal, mil asus siia tööle üks B. G. Forseliuse Tartu seminari kasvandikest. Kanepis pandi alus 1805. aastal esimesele kihelkonnakoolile Eestis. Selle eeskujul rakendati 1808. aastal taoline teise astme rahvakool tööle ka Otepääl. Teadaolevalt oli see teine kihelkonnakool Eestis. Märgatavalt paranes Otepää kihelkonna koolide sisuline tegevus kui ka majanduslik olukord Jakob Hurda tegevuse perioodil, kes töötas Otepääl pastorina 1872-1880. Siin töötades kandis Jakob Hurt kahte presidenditiitlit – Eesti Kirjameeste Seltsis ja Eesti Aleksandri kooli asutamise Peakomitees. Otepääl töötas ta välja rahvaluule kogumise suurplaani ja asus seda ka realiseerima.
1906. aastal moodustati Otepääle haridusselts, milline suutis alates 3. oktoobrist 1907.a. rakendada tööle emakeelse progümnaasiumi, milline oli tollal taoliste hulgas Tartu ja Pärnu järel kolmas, Eesti maapiirkonnas aga esimene. Täielikuks gümnaasiumiks kujunes kool aastal 1919.
Otepää on olnud seotud mitmete tähelepanuväärsete sünduste ja ettevõtmistega, mille tähtsus on laienenud kogu Eestimaale, võibolla veel kaugemalegi:
- 1841. aastal toimus siinsete talupoegade vastuhakk mõisnikule, mis on tuntud “Pühajärve sõja” nime all;
- 1876. aastal korraldati Eesti Põllumeeste Seltsi poolt Otepää kiriku juures esimene Eesti põllumajandusnäitus;
- 1884. aastal pühitseti Otepää pastoraadihoones Eesti Üliõpilaste Seltsi sini-must-valge lipp. Lipu mälestustahvlid avati Otepää kiriku seinal 50 aastat hiljem (1934). Tahvlid purustati kommunistide käsul 1950. aastal, taastati 1989.
- 1929. aastal viidi Otepääl esmakordselt läbi Eesti murdmaasuusatamise esivõistlused. Esimesed üleliidulised suusavõistlused toimusid siin 1958. aastal.
- 10.juulil 1941 vahetus Otepääl okupatsioonivõim. Selle tähistamiseks trükiti ja lasti käiku kohalike ettevõtjate poolt Otepää postmark, milline oli käibel augusti keskpaigani 1941. Tänapäeval on see muutunud filatelistidele üheks maiuspalaks.
- 1957.aastal anti Otepää kultuurimaja näiteringile teisena Eestis rahvateatri nimetus. Peanäitejuhina oli siin tegev kuni oma surmani (1996) Kalju Ruuven.
- 1959. aastal alustas tegevust Otepää Internaatkool, mis 1972-1975 aastatel kujundati üle-eestiliseks suusakooliks.